Liigu sisule
E-posti tellimus

Nõukogu kui ELi otsuseid tegev institutsioon

Seadusandlik tavamenetlus

Seadusandlikku tavamenetlust ehk kaasotsustamismenetlust kohaldatakse ligikaudu 85 ELi poliitikavaldkonnas, alates diskrimineerimise vastasest võitlusest kuni ühise sisserändepoliitikani.

Enamik selle menetluse teel läbi räägitud ELi õigusaktidest võetakse vastu esimesel lugemisel.

Nõukogu on väga tähtis otsuste tegija ELis. Nõukogu peab uute ELi õigusaktide üle läbirääkimisi ja võtab neid vastu, kohandab neid vajaduse korral ja koordineerib poliitikaid. Enamikul juhtudest teeb nõukogu otsuseid koos Euroopa Parlamendiga seadusandliku tavamenetluse teel, mida tuntakse ka kaasotsustamismenetluse nime all. Kaasotsustamismenetlust kasutatakse poliitikavaldkondades, kus ELil on ainupädevus või liikmesriikidega jagatud pädevus. Nendel juhtudel tegutseb nõukogu seadusandjana Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekute alusel. 

Mõnes väga spetsiifilises valdkonnas teeb nõukogu otsuseid seadusandlike erimenetluste teel, milleks on nõusolekumenetlus ja nõuandemenetlus, kus parlamendi roll on piiratud. 

Nõukogu otsustusprotsessi selgitus

Kolmeetapiline menetlus nõukogus

Rohkem kui 150 töörühma ja komiteed aitavad valmistada ette ministrite tööd, kes analüüsivad ettepanekuid nõukogu eri koosseisudes. Need töörühmad ja komiteed koosnevad kõigi liikmesriikide ametnikest.

Kui nõukogu on saanud komisjoni ettepaneku, vaatavad nõukogu ja Euroopa Parlament ettepaneku samaaegselt läbi. Seda läbivaatamist nimetatakse lugemiseks. Enne kui nõukogu ja parlament seadusandliku ettepaneku suhtes kokku lepivad või selle tagasi lükkavad, võib toimuda kuni kolm lugemist.

Nõukogu võib mõnikord võtta vastu poliitilise kokkuleppe ehk üldise lähenemisviisi, seniks kuni parlament võtab vastu oma esimese lugemise seisukoha. Nõukogus kokku lepitud üldine lähenemisviis võib aidata kiirendada seadusandlikku menetlust ja isegi hõlbustada kokkuleppele jõudmist kahe institutsiooni vahel, kuna see annab parlamendile enne esimese lugemise arvamuse koostamist aimu nõukogu seisukohast. Nõukogu lõplikku seisukohta ei saa siiski vastu võtta enne, kui parlament on esitanud oma esimese lugemise seisukoha.

Igal lugemisel läbib ettepanek nõukogus kolm tasandit:

  • Töörühm
  • Alaliste esindajate komitee (COREPER)
  • Nõukogu koosseis

Sellega tagatakse ettepaneku tehniline analüüs töörühma tasandil, poliitiline vastutus ettepaneku eest ministrite tasandil ning analüüs COREPERis suursaadikute poolt, kes ühitavad tehnilised eksperditeadmised poliitiliste kaalutlustega.

Nõukogu ettevalmistavad organid

Nõukogu abistavad enam kui 150 töörühma ja komiteed, mida nimetatakse ettevalmistavateks organiteks

1. Töörühm

Nõukogu eesistujariik määrab peasekretariaadi abiga kindlaks, milline on ettepaneku käsitlemiseks pädev töörühm, ning kutsub selle kokku.

Töörühm vaatab ettepaneku läbi alguses üldjoontes, seejärel üksikasjalikult, ridahaaval.

Töörühmale ei ole töö lõpetamiseks määratud ametlikku tähtaega, see sõltub ettepaneku iseloomust. Samuti ei ole töörühmal kohustust esitada kokkulepet, vaid töörühmas toimunud arutelude tulemus esitatakse COREPERile.

2. Alaliste esindajate komitee (COREPER)

Ettepaneku käsitlemine COREPERis sõltub töörühma tasandil saavutatud kokkuleppe tasemest.

Kui kokkuleppele on võimalik jõuda ilma aruteluta, kantakse küsimus COREPERi koosoleku päevakorra I ossa.

Kui COREPERis peab toimuma täiendav arutelu, kuna töörühmas ei ole ettepaneku teatavates aspektides kokkuleppele jõutud, kantakse küsimus COREPERi koosoleku päevakorra II ossa. Sellisel juhul võib COREPER:

  • proovida ise läbirääkimiste teel kokkuleppele jõuda
  • saata küsimuse töörühmale tagasi, lisades sellele võimaluse korral kompromissettepanekud
  • edastada küsimuse nõukogule

Enamik ettepanekuid on COREPERi koosoleku päevakorras mitu korda, kuna üritatakse lahendada erimeelsusi, mida töörühm ei ole suutnud lahendada.

3. Nõukogu koosseis

Kui COREPERil on olnud võimalik ettepanekut käsitlevad arutelud lõpule viia, kantakse ettepanek A-punktina nõukogu istungi päevakorda, mis tähendab, et see tuleks vastu võtta ilma aruteluta. Reeglina võetakse ligikaudu kaks kolmandikku nõukogu istungi päevakorda kantud punktidest vastu A-punktina. Neid punkte võib siiski ühe või mitme liikmesriigi taotlusel uuesti läbi vaadata.

Nõukogu istungi päevakorra B-osa hõlmab punkte:

  • mis on nõukogu eelmiste istungite järel jäänud lahtiseks
  • mille suhtes ei ole COREPERi või töörühma tasandil saavutatud mingisugust kokkulepet
  • mis on madalamal tasandil lahendamiseks poliitiliselt liiga tundlikud

Kui nõukogu tegutseb seadusandjana, tehakse nõukogu hääletustulemused automaatselt avalikuks. Kui nõukogu liige tahab lisada selgituse hääletamise kohta, tehakse ka see selgitus avalikuks, juhul kui võetakse vastu õigusakt. Muudel juhtudel, kui selgitusi hääletamise kohta ei tehta automaatselt avalikuks, võib selle avalikustada selgituse esitaja taotlusel.

Kuna nõukogu on üks juriidiline isik, võib ükskõik milline tema 10 koosseisust võtta vastu teise koosseisu pädevusse kuuluva nõukogu akti.